ÕPPETÖÖ

➤ Õppeaasta eesmärgid

➤ Pähklid

➤ Pihlakad

➤ Tõrud

➤ Kastanid

➤ Valdkonnad

➤ Lapse areng

➤ Tegevuskava

➤ Projektid

➤ Logopeedi, eripedagoogi ja sotsiaalpedagoogi korrektsioonitöö

SAUE VALD

ELIIS

 

ARNO

 

 

KIUSAMISEST VABAKS!

ROHELINE KOOL

SAMM-SAMMULT

Logopeedi, eripedagoogi ja sotsiaalpedagoogi korrektsioonitöö

Logopeedi, eripedagoogi ja sotsiaalpedagoogi korrektsioonitöö

Logopeedi ja eripedagoogi töö sisuks on lasteaias erivajadustega laste väljaselgitamine, neile süstemaatilise korrektsioonitöö tagamine logopeedi või eripedagoogi poolt läbiviidavate kõneravi või teraapia tundides ning õpetajate ja lastevanemate eripedagoogiline nõustamine. Õppeaasta algab septembris laste kõne ja psüühiliste protsesside kontrolliga. Need tulemused on aluseks korrektsioonitöö planeerimisele. Laste kõne uurimise tulemused fikseerib logopeed koolieelse lapse kõnekaarti ja annab juhiseid õpetajatele, kuidas kõnehälvikuid rühmas abistada ja arendada. Eripedagoog fikseerib tulemused lapse kaarti ja annab juhised õpetajatele ja lapsevanemale, kuidas toetada lapse arengut.

Logopeed ja eripedagoog teeb koostööd lastevanematega. Kõneravi või teraapia vajadust vajavate laste vanematega toimuvad konsultatsioonid ja nõustamised. Esmaseks konsultatsiooniks lepitakse iga perega kokku individuaalne vestlus.

Põhiline korrektsioonitöö viiakse läbi individuaalselt, õppeaasta alul koostatud ja aasta jooksul täiendatud ajakava alusel. Selle koostamisel peab logopeed ja eripedagoog arvestama iga rühma tegevustega.

Kõneravi ja teraapia tundide ajad kooskõlastatakse õpetajate ja lastevanematega. Logopeed ja eripedagoog edastab lapsevanemale harjutusvara kodus harjutamiseks ja kordamiseks.

Individuaaltegevused viiakse läbi logopeedi või eripedagoogi kabinetis vastavalt lapse toe vajadusele. Kõneravi või teraapia tunni kestvus on 15-20 minutit.

Kõneravi või eripedagoogilise töö lõppedes koostab logopeed või eripedagoog tehtud tööst kokkuvõtte ja annab sellest ülevaate lapsevanemale.

LOGOPEED

Kõneravi tundides tegeldakse kõnearendustöö komponentidega:

  • õige kõne ja hääldamise kujundamisega
  • sidusa kõne arendamisega
  • kõne mõistmise ja sõnavaraga
  • hääldus- ja intonatsiooniharjutustega
  • foneemitaju arendamise ja häälikulise analüüsiga
  • psüühiliste protsesside ja peenmotoorika arendamisega

ERIPEDAGOOG

Teraapia tundides:

  • Toimub lapse arengu igakülgne toetamine (taju, mälu, tähelepanu treening ja peenmotoorika arendamine. Lisaks mängu ja sotsiaalsete oskuste kujundamine).
  • Lapse arengu suunamine eesmärgiga soodustada psüühiliste protsesside ja isiksuse arengut eakohase normi suunas.
  • Lapse loovuse, suhtlemis- ja koostööoskuste arendamine läbi erinevate tegevuste kaudu.
  • Lapse enesekindluse ja enesehinnangu tõstmine ning emotsionaalse intelligentsuse arendamine.
  • Lapse kõne arendamine.

Vajadusel teavitab logopeed või eripedagoog raske kõnepuudega või puudega laste vanemaid erinevatest rehabilitatsiooniteenuste võimalustest.

SOTSIAALPEDAGOOG

Sotsiaalpedagoogi töö eesmärk lasteaias on lastele sotsiaalsete oskuste õpetamine ning nende oskuste parendamine, sh kiusamise ja tõrjutuse vähendamine ja ennetamine.

Sotsiaalpedagoogi töö põhisuunad:

 

  • Toetada lapse sotsiaal-emotsionaalset kohanemist.
  • Aidata luua toimiv võrgustik lapse paremaks toimetulekuks, edendamaks lapse sotsiaalset ning akadeemilist edu.
  • Toetada partnerlussuhet pere ja lasteaia vahel arendamaks ühist lähenemisviisi, mis edendaks lapse sotsiaalset kompetentsust ja õpimotivatsiooni.
  • Aidata leida sekkumisi ja ennetusstrateegiaid, mis edendaksid positiivseid haridustulemusi, sotsiaalseid oskusi ja arengut kõikidel lastel.

Sotsiaalpedagoogi töökorraldus

Jooksvalt selgitatakse koostöös rühmaõpetajatega välja lisatuge vajavad lapsed. Vajadusel vaatlevad tugispetsialistid last rühma keskkonnas. Lasteaed ei teavita  lapsevanemaid tugispetsialisti külaskäigust.

Lapse arendustegevuses osalemine toimub vanema kirjalikul nõusolekul. Lapsevanemal on võimalus kokku leppida sotsiaalpedagoogiga vestluse aeg, et saada rohkem infot tugimeetmetest või tagasisidet tema lapsega läbiviidud tegevustest ja arengust.

Vajadusel osaleb sotsiaalpedagoog koostöös rühmaõpetaja ning lapsevanemaga lapsele individuaalse arengukaardi koostamisel.

Vähemalt üks kord õppeaastas tehakse kokkuvõte lapse arengust, tugiteenuste tulemuslikkusest ning lapse edasistest vajadustest, millesse kaasatakse ka lapsevanem.

Sotsiaalpedagoog on valmis nõustama kõiki Riisipere Lasteaia laste lapsevanemaid tema lapsega seotud küsimustes ning osaleb lapsega seotud võrgustikutöös.

Sotsiaalpedagoog nõustab ka lasteaia õpetajaid.